Mida annab ehitusprojekt?
Kodu ehitamist planeerides ei pruugi mõeldagi väärtuslikule ajale ja finantsilisele väljaminekule, mida tegevus nõuab. Samuti ei jää märkamata, et tegevus on reguleeritud mitmete õigusaktidega, mille peale enda unistuste elukohta planeerides ei oska mõeldagi. Ehitusprojekt ei ole pelgalt dokument, mis koostatakse omavalitsusele vaid annab kodu omanikule ka kindlustunde tulevikuks.
Üldiselt on ehitamine vaja kooskõlastada kohaliku omavalitsusega kas ehitusloa või -teatise taotlemisega. Ehitusloa koosseisus koostatakse ehitusprojekt. Teatud juhtudel on ehitusprojekt vaja koostada ka ehitusteatise koosseisus. Ehitusseadustiku kohaselt on elamu või selle juurde kuuluva abihoone püstitamine loakohustuslik (ehitusteatis või ehitusluba), kui püstitatava hoone ehitisealune pind on vähemalt 20 m2 või on kõrgem, kui 5 meetrit. Põhiline erinevus ehitusloa ja ehitusteatise vahel on pikem menetlusaeg ja riigilõiv, mis ehitusloa taotlemisega kaasneb. Teatud juhtudel võib tekkida vajadus kaasata ka Muinsuskaitseamet, kelle kaudu saab taotleda eritingimusi projekteerimiseks. Samuti on oluline teada, et ehitusloakohustusliku tegevuse planeerimisel olema luba seda teha ehk kinnistul peab olema kehtiv detailplaneering või projekteerimistingimused.
Ehitusprojekt on kõige mahukam osa ehitusloa või -teatise dokumentatsioonist. Põhjalikult koostatud ehitusprojekt loob aluse kvaliteetseks ehitustöödeks, hoiab kokku aega ja raha. Märgatav kokkuhoid toimub ehitustöödes kui ka kasutusperioodil, kuna võimalikud probleemid lahendatakse projekteerimistööde käigus. Lisaks annab ehitusprojekti olemasolu kindlustunde tulevikuks nii vastutuse osas kui ka võimaluste osas kinnisvara müüa.
Ehitusteatise ja ehitusloa juurde kuuluva ehitusprojekti maht erineb sõltuvalt selle osast või staadiumist. Eelprojekt on alus ehitusloa või -teatise taotlemiseks. Detailsuse astmetelt jaotatakse ehitusprojektid kolmeks: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Eelprojekti staadiumis on võimalik taotleda ehitusluba kuid on kõige väiksema detailsusega. staadiumis esitatakse arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted. Põhiprojekt on juba põhjalikum, kus eelprojektis esitatud lahendusi täpsustatakse täpsuseni, mis võimaldab määrata ehitise eelarvelist maksumust, korraldada ehitushanget ja koostada ehitamiseks hinnapakkumist. Tööprojektis esitatakse lahendused täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ja koostada ehitamisega seonduvaid dokumente.
Arhitektuurses osas esitatakse ehitise arhitektuurilahendus, insener-tehniliste lahenduste põhimõtted ning vastavus tuleohutuse nõuetele. Uue hoone püstitamisel või olemasoleva hoone ümberehitamisel või tekkida vajadus ka tehniliste võrkude (veevarustus, kanalisatsioon, gaasivarustus ja elekter) (ümber)ehitamiseks, mille ehitusprojekte koostavad vastava eriala spetsialistid. Vajaduse tekkimisel tuleb konkreetse tehnovõrgu omanikult taotleda tehnilised tingimused ehitustööde planeerimiseks. Sellistel juhtudel on vajalik koostada ka eriosa projekt, mis konkreetset osa käsitleb. Kindluse tagamiseks on mõistlik ka hoone sisese tehnovõrgu ümberehitamisel konsulteerida spetsialistiga, kes täpsustab eriosaprojekti koostamise vajaduse.
Täiendavad eriosad, mille ehitusprojekte võib vaja minna, on kütte, ventilatsiooni ja jahutuse ning konstruktsioonide projekt. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse ehitusprojekt koostatakse ühes koosseisus, konstruktsioonid lahendatakse eraldiseisvalt. Kõikide eriosade aluseks on arhitektuurne ehitusprojekt või olemasoleva hoone puhul kehtiv ehitusprojekt või mõõdistusprojekt, mis annab lähteandmed projekteerimiseks.
Ehitusprojekti koostamisel võib tekkida täiendav vajadus topo-geodeetilise, geoloogilise ja muude uuringute koostamiseks, mis annavad lähteülesanded projekteerimiseks. Erinevate uuringute vajadus sõltub asukohast, kavandatavast tegevusest ja kitsenduste olemasolust. Suuremates omavalitsustes on rakendatud õigusaktid, mis reguleerivad täiendavate uuringute vajadust.
Kavandatav hoone või oluliselt rekonstrueeritav hoone peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele, mida tõestatakse energiaarvutuse põhjal. Mõned üksikud erandid, kus energiaarvutust pole vaja on suvila või alla 50 m2 netopinnaga hoone. Energiaarvutus teostatakse koostatud ehitusprojekti põhjal koostöös arhitekti ja arvutuse koostajaga. Arvutus tõestab, et projekteeritud hoone on energiatõhus. Energiatõhus hoone annab eeldused, et ka hoone kasutamisel oleks kulud madalad.
Stuudio Spatium jaoks on oluline, et iga koostatud ehitusprojekt vastab tellija vajadustele ja oleks kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Kui oled kavandamas ehitustegevust, vajad abi ehitusprojekti koostamisel, võta julgelt meiega ühendust ja leiame parima lahenduse.